Olen pikalt eemal olnud kuid mõtlen tihtilugu, et võiks uuesti alustada kirjutamisega. Ma olen olnud varasemalt suur kirjutaja. See aitab mul mõelda asjade üle ja neid rohkem analüüsida. Varem kooliajal ma kirjutasin ka arvutisse armastus lugusid, mida andsin lugeda vaid selle aegsele parimale sõbrannale. Hiljem olen hoidnud vaid endale, kunagi hea lugeda. Kuid selline kirjutamine aitas mul igapäeva muredest eemale saada ja tegi mind rõõmsaks. Alati oli hea tunne magama minna kuna panin kogu hinge sinna.
Olen hakanud käima uuesti rohkem trennis, et endasse energiat süstida ja enesearmastus leida taaskord. Ma loodan, et saabub ükskord ka seepäev, kus ma ei pea võitlema kaaluga. Tahaks jõuda oma ideaal kaalu, kus ma oleksin endaga rahul ja õnnelik. Praegu ma teen selleks trenni ja jälgin hoolega toitumist. Mu sõbranna leidis uue kava mille nimeks on KR Fitness. Mulle ta meeldis ja sõbranna abiga sain selle endale soetatud. Selle juures on hea see, et kava tuleb meilile PTF failina ja jääb mulle igaveseks mida ei saa öelda teiste(nt Orgu ja Fitlap) kavade kohta. Mulle Orgu kava ka meeldis kuid ma ei suuda end kätte ikka sellega võtta täielikult aga see selleks. KR kaval on 175 retsepti. Valikus on valmis toidu võimalusi nagu nt kohukesed, tarretised, proteiinibatoonid. Mulle väga meeldis see, et saan süüa ka magusamaid asju aga pean jälgima koguseid ja kcalreid. Mul on antud 1900 kcal ehk igatoidukord on 475kcal. Ma jälgisin seda äkki 2-3nädalat päris korralikult. Kuid siis ikkagi hakkasin ka võtma toite kava väliselt aga lisasin kõik toidu MyFitnesspali. Mulle see väga meeldib ja koos kava ja kalorite lugemisega olen kaotanud (14sep alates) 5kg. Vahepeal on olnud tõuse ja mööne kuid siiski ma ei ole kordagi möelnud ah ma annan alla. Praeguseks jätkangi kalorite lugemisega ja trenni tegemisega 2-3korda nädalas. Mul on lisa motivatsioon kaalust alla võtmiseks praegu tekkinud, kuid hoian selle endale praegu. Iga päev sammuke edasi.
Mis ma arvan Covid19 ehk koroonast? Ma ei karda seda nii palju, kui mu ema seda teeb, kuid ma hoian end ikkagi selle eest. Kuna ma ise töötan kaupluses siis mul on risk nakatumiseks üpriski suur. Esimese laine elasin ma üle kevadel ja meie kauplusest keegi ei nakatunud sellesse kuid teine laine üks kolleeg nakatus. Kohe kui teada saime oli kontaktidel karantiin kuid õnneks rohkem nakatumisi ei tekkinud. Nakatunud töötaja ka ei saanud seda poest vaid perekonnas. Seega läks hästi. Tööl on kohustuslik kanda meil visiiri või maski. Mina otsustasin esimese kasuks kuna 9-11h sellega olla ei jaksa. Lisaks sellele tekkisid mul sellega pearinglused nii hullud, et pidin haiguslehel kevadel olema. Ühistransporti ma kasutan vähe, ainult kesklinna trenni minemiseks ja siis ma ka kannan maski. See koroona hakkab veidi ära väsitama ka juba. Ma loodan, et ükspäev tuleb see kaua oodatud vaktsiin ja saab läbi see maski teema. Kardan, et varsti pannakse trennid ka kinni kuna tegelikult on ikka mõnel kellaajal väga palju rahvast seal. See asi võiks kontrolli alla saada aga kui inimesed vahemaa reeglitest aru ei saa siis see keeruline. Poes näen seda väga palju, kuidas inimesed üksteisele "selga ronivad" ja kui midagi ütled siis saad vastu ka kohe. Teenindajana ka inimesed ei astu sammu eemale kui pean lähenema vaid pean alati ise seda paluma teha. Kahjuks on väheseid neid kes astuvad ise sammu eemale.
Tahaks pildistama minna, kuid paraku on praegu olnud suhteliselt kehvad ilmad, üksikud päevad on olnud aga siis olen ka tööl. Nüüd see kuu saan nädalakese puhata ja saab ehk pilte juurde. Pole midagi üles panna lihtsalt, kuigi tahaks. Paar pilti õnneks on kui sõbrannaga jalutamas käisime ja päike mõnusalt paistis. Mul unistus ka järgmise aasta alguses osta peegelkaamera, et teha paremaid pilte. Mulle väga meeldib pildistada kuid pole kahjuks nii häid vahendeid. Tahaks hullult juba katsetama hakata kuid pean veel kannatama. Sõbrannale ka lubasin, et tulen beebi pilte tegema. Ta õnneks jäi mu viimase korra piltidega ka väga rahule.Lisaks ma tunnistasin endale, et minust on/oli saanud suitsetaja. Ma tunnistasin seda endale lõpuks oktoobris, kui rääkisin ühele sõbrale seda. Olin seda olnud tegelikult alates november 2019 kuskil nii, ma täpselt ei mäleta. Kuid ma jätsin maha selle eile seega novembrist enam ei suitseta. Lisaks mu riided haisevad päris vastikult suitsu järele. Trenni tehes ja tervislikumale eluviisile tuleb ka kasuks mitte suitsetamine. Neid plusse on jube palju. Kuid miks ma hakkasin suitsetama? Ma arvan, et stressi ja mehe pärast( kuna tema teeb suitsu). Varasemalt ma suitsetasin vaid pidudel seega see polnud mul igapäevane asi vahepeal kord kuus või paari kuu tagant. Ma loodan, et see maha jätmine ei ole väga raske.
Kommentaarid
Postita kommentaar