Olen see aasta kuidagi vaikne olnud blogimisega, kuid sooviks kindlasti olla aktiivsem. Vahepeal on mitmeid elu muutusi toimunud. Suurim muutus minu jaoks on kodust välja kolimine. Ise majandamine ja hakkama saamine on uus asi mu jaoks ja sellega harjumine vajab veel aega. Kolisin ära 24.ndal oktoobril 2019 ehk siis nüüd juba üle 3 kuu. Usun, et ajaga loksub asi paika ja läheb ehk kergemaks. Tuleb rohkem planeerida raha majandust ja ise otsustan mida poest süüa ostan. Seega ahvatluste kodu toomisel ei saa süüdistada ema, vaid ennast ja elukaaslast.
Lisaks kodust ära kolimisele muutus mu elus ka see, et ma pole enam vallaline. Kuid seda teemat hoian ma rohkem endale, tulevikus võibolla räägin ka temast. Praegu on vara kuigi juba mõnda aega on koos oldud. Kuid ilmselgelt liiga vähe, et ma sellest rohkem kirjutada tahaksin kui mõelda mu eelmistele suhetele...
Toitumise ja trenniga on keerulised lood olnud. Kiire armumine ja elumuutused on mõjunud kaalule erinevalt. Alguses langes, kuid siis tekkisid koos snäkkimised ja siis tuli jälle juurde. Praegu olen jälle hakkanud jälgima, et öösel väga ei sööks ja see mõjub positiivsemalt. Otsisin gruppe ja inimesi, kes annaks jällegi motivatsiooni ja jõudu juurde. Lisaks selle tegin ka kinnise instagrammi, kus hakkan postitama trennidest ja toitumisest. Praegu olen vaikselt postitama hakanud, kuid tagasihoidlikult. Praegu ma end täielikult ei piira. Päeva teises pooles püüan ma rohkem end jälgida ja enne magama minekut vahetult ei söö. Püüan ka koju vähem rämpsu osta, kuid alati see ei õnnestu.
See postitus on kaks kuud siin mustandites istunud. Kuid avaldan ka selle osa mis juba kirja on pandud. Poleks arvanud, et nii pikk vahe tuleb. Ma tunnen tihti puudust kirjutamisest, sest see on koguaeg osake mu elust olnud. Kuid nii raske on teha läpakat lahti... Lisaks sellele on mu tujud jube kõikuvad olnud. Praegu on paremaks läinud kui suhte alguses.
Tahaks see aasta blogida ikka tihedamalt. Ehk leidub mõni ikka kes loeb ja tunneb huvi minu tegemiste vastu. Tahaks uuesti treeningu ja toitumise korralikult luubi alla võtta. Varem olen ma seda suutnud seega peaks ka seekord hakkama saama. Ainult nüüd elan ma omaette ja pean ise kõigega
toime tulema. Vahest see on nii raske, et tahaks põgeneda.
Tahaks kooli lõpetada, et vaadata ka teisi võimalusi tööks. Mind huvitaks töö kuskil kontoris niiöelda kus oleks tööpäevad E-R ja nädalavahetused oleks vabad. Ma pole kunagi nii tööl käinud kuid tahaks proovida. Tahaks midagi uut ja põnevat. Praegune töö on ka tore, et saan teisi juhtida ja nii aga natuke üksluiseks hakkab muutuma. Tahaks midagi mis mul silma särama paneb, et läheksin tööle hea meelega. Lihtsalt nii raske on üksluisus ja kui keegi veel õiendab ka. Kuid no eks ajaga kõik muutub.
Kommentaarid
Postita kommentaar