Olen saavutanud enesekindluse ja edasised plaanid


Hei!

Olen vaikselt jälle alustanud trennidega. Kõndimas käin üpris korralikult, kui just vihma ei saja. Trenni jõudmine on keeruline, sest mulle ei meeldi arvestada rühmatrenni aegadega. Kuid see tunne peale trenni on super, kuid raske on praegu. Nagu ma maininud olen siis see vajab järjepidevust. Siis pole trennis ka nii raske, sest lihased on juba harjunud treenimisega. Peale kõndimist armastan seda surinat lihastes, mis tekib peale kõndimist.

Vahepeal ma väga ei söönud, kuid nüüd vaikselt hakkab isu tagasi tulema. Tuleb hakata tegelema tervislikumate valikutega. Kui ma ei söönud väga siis sõin päeval ühe piruka ja kaal langes, sest piisav hulk kaloreid jäi kättesaamata. Kuid see jätab keha toitainetest ilma. Nii hull asi polnud, et oleksin ainult pirukaid söönud. Sõin ka mureleid, maasikaid, jäätist ja jõin kohvi. Hakkasin võtma sel ajal ka vitamiine, sest ärgates olid jalakrambid. See mis ma tegin polnud hea, kuid edaspidi püüan tublim olla. Ma olen koguaeg olnud arvamusel, et kui ma süüa ei taha siis ma ei sunni ka end, sest tean et kehal on tagavarad olemas. Hullem on see, kui on suur isu seega naudin seda, kui isu pole.

Mul on plaanis nüüd hakata jälle ette mõtlema mida süüa. Et koju ostan vaid tervislikku kraami, olen seda koguaeg teinud kuid vahest satub mõni vale asi ka kotti. Mul on Orgu kava olemas ja peaks vaatama mida uut head on sinna juurde tulnud. Maitsvaid toite tahaks küll uuesti tegema hakata. Ma  hakkasin jälle kohvi jooma. Ma joon lahjat kohvi(Latte) seega ei tohiks see väga halb olla ja ma ei joo seda ka mingi 100 tassi päevas. Nüüd on hommikusöök mu lemmik osa päevast, sest kõht on alati tühi. Ma olen õnnelik, et ma suutsin end ümber töötada, et ei söö enne magama jäämist ja söön hommikusööki alati. Mitmeid aastaid ma ei tahtnud hommikuti süüa aga nüüd on esimene asi, et tahan süüa. Vahest on enne magama minekut natuke kõht tühi, kuid tean, et hommikul saab süüa. Nüüd on šokolaadiga väike probleem kuid usun, et õige toitumisega saan kontrolli alla. Annan edaspidi teada, kuidas sellega edeneb.

Lisaks toitumisele ja trennile olen saavutanud tasakaalu oma tunnetes. Eelmised postitused said kirjutatud siis, kui mul oli kõik paigast ära. Kuid nüüd ma olen täieliku rahu leidnud, kui nii saab öelda. Ma olen olnud koguaeg selline põdeja ja see kellele läheb korda teiste arvamus. Läksin kiirelt endast välja ja enesekindlus oli madal. Mu enesekindlus tõusis juba eelmine aasta kus hakkasin tegelema iseendaga, kuid praeguseks on see saavutanud parima taseme. Ma mõtlesin koguaeg mida teised minust arvavad et olen kole jms. Aga täiesti vale käitumine. Milleks mulle teiste negatiivne arvamus? Miks ma peaksin end sellepärast maha tegema, kui ma ühele ei meeldi. See on tema probleem, keegi pole kohutatud suhtlema inimesega, kes talle ei meeldi. Võtan vastu vaid positiivset energiat ja negatiivset ligi ei lase. Kui kokku võtta see- siis ma olen öelnud, et mul suva mis teised arvavad peaasi, et mina end hästi tunnen. Kui armastad iseennast siis seda näevad ka teised. Mulle ei meeldi inimesed, kes halvustavad end ja kritiseerivad ka teisi. Kui sulle midagi enda juures ei meeldi siis muuda seda ja kui muuta ei saa, tuleb leppida sellega. Näiteks kui tahaksid saledam olla siis seda saab muuta, hakkad toitumist jälgima ja trenni tegema. Aga kui sulle ei meeldi, et oled pikk siis sellega tuleb leppida, mõtle mis on selles head. Pikkusel on hea see, et ulatad asju kõrgemalt võtma, kontserdil parem vaade ja kui oled natuke ülekaalus siis seda pole nii palju näha, kui lühematel. Negatiivseid asju ei hakka välja tooma, sest ma ise pikk ja tean mis on miinuseks.

Inimesi mõjutavad tegelikult inimesed, kes on nende ümber, sest kui sõber on julge ja tahad ise ka olla siis see hakkab lõpuks endale ka külge. Kõigi eest ei saa rääkida aga minul on küll nii. Mina olen päris palju häid asju saanud. Olen julgem, iseseisvam, enesekindlam jms. Seepärast ma ei taha suhelda inimestega kes on depressiivsed ja imevad mu energiast tühjaks. Olen kunagi suhelnud ühe sellise inimesega, kes tõmbas mu energiast tühjaks, kuid sellest sel ajal aru ei saanud. Elu õpetab igapäevaga midagi uut. Aasta pärast olen jälle targem, kui praegu. Iga viga mis teed annab õpetunni ja saad õppida tehtud veast. 

Mul hakkab puhkus esmaspäevast ja ainus lootus on, et ilm muutub. Tahaks ikka nautida. Ei oska isegi plaane teha mida teha, sest vihmaga ei saa kõiki asju teha. Püüan puhkuse ajal ka väga aktiivne olla. Minu viis patareisid laadida on liikumine, kirjutamine ja suhtlemine.
Järgmine kord lisan mõne pildi ka. 😊

Päikest!


Kommentaarid