Eneseleidmine

Hei!

Täiesti teistsugune postitus, räägin oma hingelistest probleemidest. See on isiklik teema aga tahan selle siiski kirja panna. Ma usun, et ma pole ainus kellel sellised hirmud on ja keeruline lapsepõlv. Kuid me ei saa muuta minevikku vaid oma tulevikku. Teha paremaid otsuseid ja õigeid valikuid.

Kuna hetkel olen natuke hingeliselt katki ja ei tea täpselt mis edasi ja kuidas siis andke andeks kui väga igav lugemine on. Ma püüan end uuesti järjele saada ja olla tugevam, kui kunagi varem. Olen tahtnud koguaeg end harida ja targemaks saada erinevatel valdkondadel. Nüüd tunnen, et pean oma nõrkade kohtadega tegelema, et need enam ei mõjutaks edaspidises elus nii tugevalt. Hakkan lugema psühholoogilisi raamatuid ja artikleid, et paremini mõista tundeid.

Ma ei oska inimestega suhelda nii nagu ma tahaks. Ma ei taha kellegile haiget teha, kuid tahest tahtmata teen. See teeb ka mulle haiget lõpuks, sest tean et olen midagi valesti öelnud või käitunud. Ma tahaks alati asju parandada, kuid alati pole selleks võimalust. Kuid sellised asjad annavad õpetunni ja ehk tulevikus suudad vältida sama olukorda. Nüüd ma püüangi kõik selleks teha, et õppida end paremini valitsema ja enne mõtlema, kui midagi ütlen. Sest emotsioonilt võid midagi väga valesti öelda. Tagasi neid sõnu võtta ei saa, sest teine on juba neid kuulnud. Saab selgitada olukorda aga see ei pruugi ka alati aidata.

Iga viga mis teed on õppetund endale. Kas sa võtad õppust sellest on sinu enda teha. Mina olen ka päris palju vigu teinud, kuid ma alati analüüsin neid ja võtan õppust nendest. Vähemasti püüan, kuigi vahest saavad tunded võitu ja mõistus lõpetab töötamise. Iga katsumus mis tuleb peaks tugevamaks muutma. Kuid seda ma veel ei tea, enda kohta ei oska öelda. Olen liialt noor, et seda veel mõista.

Praegu tunnen, et ei taha kellegagi suhelda. Ma lihtsalt ei taha teiste arvamusi kuulda oma suhete kohta, ei jaksa kõike seda vastu võtta. Ei taha sõpradele ka oma halba tuju anda seega on parem eemale hoida mõnda aega. Püüdsin kuid nii raske. Nimelt tahaksin suhelda vaid ühe inimesega aga ma pean aega andma ja ei saa. Tegin otsuse, et olen natuke eemal facebookist. Logisin end igalt poolt välja ja telefonis kustutasin messengeri ja facebooki äpid ära. Ma lihtsalt ei suuda muidu eemale hoida end ja seal käimine teeb vaid haiget. Kuid endale ei tohi haiget teha. Jätsin alles vaid snapchati ja instagrami. Eks näis millal tagasi fb tulen. Kes väga tahavad saavad minuga ikka kuidagi ühendust. Saan ehk nuti sõltuvusest ka lahti. Väga positiivne võimalus nüüd.

Praegu elan ma päev korraga ja vaatan mis edasi saab. Ma ei tee suuri plaane ega ka plaane järgmisteks päevadeks, sest ma ei tea iial mis emotsiooniga ma tõusen. Teen kõike tunde pealt. Päevaplaanis on vaid kohustused, mille alla käib töö. Elan vaid hetkes ja püüan nautida kõike positiivset ja kaunist enda ümber.

Lemmik tegevuseks on mul praegu kirjutamine ja kõndimine. Need aitavad mõtteid positiivsed hoida ja teevad hea tunde. Muusika peab ka koguaeg mängima, telefonis lemmik playlist ja kodus youtube mix listid.

Kõike kaunist, igasse päeva natuke rõõmu!
🙂




Kommentaarid