Raju trenninädal

Hei!

Vahepeal on palju tegemist olnud. Olen suurt rõhku hakanud panema toidu ise valmistamisele ja keskendunud ka trenni tegemisele. Räägin natuke oma keerulisest viimasest nädalast.

Nädalat alustasin trenniga. Ehk siis selle nädala eesmärk oli teha võimalikult palju trenne. Keskendudes NTC treeningutele, et templeid koguda. Eesmärk oli mul teha igapäev trenni, kuid ainult ühe päeva libastusin nii öelda, sest uni oli magusam. Aga keha peab puhkama ka seega olen endaga rahul. Keerulisemad trennipäevad olid kolmapäev ja reede. Kolmapäeval peale hommiku vahetust trenni minna oli natuke raske aga enesetunne peale trenni oli seda väärt. Reedel oli lühike uni aga jaksu oli trenni minna ja oh mulle isegi meeldis selline varahommikune tõusmine. Laupäeval olin kuri enda peale, sest magasin NTC marathon trenni sisse. Uni oli liiga sügav ja ei kuulnud midagi ja kiuste see hommik ka kass ei ajanud üles. Ärkasin ehmatusega siis, kui trenn oli 5min peal olnud. Otsisin uue trenni siis välja ja läksin proovimata trenni ehk "Naine". Mulle meeldis aga seal trennis ei ole vaja nii palju pingutada. Olen harjunud, et vaja hullult pingutada. Aga selline rahulikum trenn on ka vahest hea.

See nädal tegin sellise raju nädala ka seepärast, et tõestada endale kas ma olen üldse milleski suuteline. Kui on eesmärk kas ma ikka suudan seda täita. Iga nädal nii rajudalt trenni teha vist pole kasulik. Seda ma ei tea, sest mul kahjuks pole personaal treenerit. Loodetavasti, kui kool läbi, et siis tekib see võimalus endale personaal treener võtta. Kuid eks järgmine nädal ongi tsipa rahulikum ehk õnnestub koolis ka midagi teha. 

Mis on  muutunud siis trenniga? Avastasin, et mulle on hakanud meeldima hüppamine. Varem, üldse ei jaksanud ja seetõttu vältisin ka seda. Plank on kergemaks läinud, sest igas trennis on see sees. Tasakaal on paremaks läinud. Lihased on tugevamaks läinud, sest varasemad raskused jäävad kergeks. Rohkem hetkel ei meenugi. Kuid kindlasti midagi läheb jälle kergemaks ajaga. Lisaks tulid ka hüpenööriga hüppamised sisse ja selles olen ma küll koba aga eks harjutamine teeb meistriks.

Toitumisega on nii ja naa suhe. Olen hakanud võtma nippe Orgu ja Fitlap kavast. Kuid pigem meeldib orgu oma rohkem, sest tema toidud tulevad maitsvamad. Ma ei tee kõike 100% nii nagu kirjas ning asendan asjadega mis mul kodus olemas on või hetkel vaja ära kasutada. Kogused panen tunde järgi ja siiani on kõik hästi välja tulnud. See kaalumine ja jukerdamine mulle ei meeldi. Kuid, kui nii toitudes midagi ei muutu ehk siis võibolla hakkan kaaluma aga seda näitab aeg. Eelmise nädala lõpus oli mul ka suurem libastumine, kus ei suutnud isu kontrolli all hoida.  Ma arvan, et see oli mõjutatud ka stressist. Õhtul peale tööd lihtsalt ei suutnud vastu panna. Nii siis sõin jäätist ja krõpsu. Järgmine päev oli veel kehvem olla, püüan enam mitte nii libastuda. See enesetunne pärast ei olnud seda väärt. 

Toidud millest olen loobunud on kohukesed (juba 6 kuud), poe magusad kohupiimad ja poe saiakesed. Need ei maitse mulle ka väga õnneks, isetehtud jogurt on sada korda maitsvam ja tervislikum. Muidugi on veel asju millest tahaks eemale hoida aga vahest ikka luban endale midagi aga ainult natuke nt šokolaad, komm, jäätis, küpsis. Mõistusega tuleb süüa, sest üks komm ei tapa, kui sa ei söö tervet pakki ära. 

Enda insta lehel (liisake_21) ikka jagan igapäevaselt oma trennis käimisi ja vahest ka toite, kui olen midagi uut proovinud teha. Blogida nii tihti ei jõua ja siis ongi insta hea koht. Ma ei blogi sellepärast, et keegi peaks mind jälgima vms, teen seda vaid enda pärast. Armas on kui teile meeldib lugeda ja natuke aimu saada milline minu eluke on. Blogimisel on lahe asi ka see, et hakkad sõbrannale midagi rääkima mida teinud oled ja siis ta ütleb, et ta luges seda juba minu blogist. Ongi lihtsam  ja vähem seletamist 😊

Plaan on ka teiega jagada mõningaid retsepte, mis on kavadest inspiratsiooni andnud. Kuid see juba järgmises postituses.

Päikest!

Siht silme ees

Üks asi on pilt ja teine on tegelikus...