Minu mõtted trennist, toitumisest ja emotsioonid

Hei!

Täna kirjutan toitumisest, trennidest ja motivatsiooni puudusest natuke.

Nimelt on kätte jõudunud see aeg mida ma kõige rohkem kartsin. Ehk siis suvel ma olin nii positiivne ja motiveeritud. Kuid tundsin kuidas see hakkas kaduma, kui tulid vihmased ilmad, külmemaks minema hakkas, päevad lühemaks. Nüüd on see käes tunnen, et kõik on läinud. Positiivus kadunud, ei suuda naeratada ja õnnelik olla. Eks ikka näitan välja nendele kellega kokku puutun, et olen positiivne ja nii aga sisimas ja üksi olles pole see enam nii. Tunnen, kuidas kurbus tekkib kergelt ning pisarad silmi tulevad kergelt. Vahepeal tulid pisarad isegi raskelt silma aga nüüd jälle kõik muutunud. Ma peaksin midagi välja mõtlema, et kuidas süstida õnne endale. Tegelema rohkem sellega, mis mind õnnelikuks teeb. Eks ma vaikselt püüan uuesti seda saada. Sest praegu, kui suve pilte vaatan tekib igatsus ja kurbus, et see ilus aeg on läbi. Kuid õnneks tuleb suvi järgmine aasta jälle.

Motivatsioon on hakanud kaduma, sest kõik seisab juba kaks kuud. Kaal ei lange enam vaid seisab. Tahaks muutusi näha aga neid pole. Suvel tekkisid muutused, mis andis motivatsiooni, kuid nüüd pole midagi muutunud ja seepärast ei ole motivatsiooni enam ka. Ma pean jälle leidma selle miski, mis annaks seda. Mul näiteks vaja uut talvejopet, sest proovisin eelmise aasta oma ja see liiga suur. Kuid poes ikka vaatan, et minu suurust ikka pole ja isegi ei taha proovida, sest kardan pettuda. Nüüd pean eelmise jopega nii kaua läbi ajama, kui leian uue. Mugav oleks tellida netist aga ma ei tea, mis suurus mulle minna võib ja ei viitsi jamada tagasisaatmiste ja vahetustega. Seega äkki leian siiski endale nii pea midagi uut. Trenni ma teeks igapäev, kui saaksin, kuid ei saa. Igal vabal päeval ka trenni ei tee vahest, sest süümekad siis, et nii palju aega läks jälle ja muudeks kohustusteks pole aega. Loodan, et leian kõigeks motivatsiooni jälle.

Sain head nõu, et saaksin oma positiivsuse ja õnne tagasi, kui tegeleksin rohkem nende asjadega, mis teevad õnnelikuks. Ning leida midagi päevast, mis muudab selle päeva just rõõmsamaks. Alati on midagi head. Elada nende päevade nimel, mis tulevad. Näiteks suvi, jõulud jms.

Trennid. Olen nii õnnelik, et parim sõbranna minuga ühte spordiklubisse tuli! Seega, trennis käimine on veel parem, kui varem. Kahjuks praegu sõbranna koguaeg tööl ja pole saanud teha koos mõnda aega ehk siis 5 päeva. Minu jaoks, kui terve igavikk. Kuid mis trennid mulle siis meeldivad? Üldiselt jõutrennid ja kardio. Sellised BodyBalce ja joga pole minule. Jogas ma kunagi käisin ja ma ootasin millal see läbi saab, sest see mis seal tehti oli minu jaoks liig. Teised nautisid kuid mina piinlesin. Rohkem sellest ei mäleta. BodyBalace on lihtsalt nii rahulik trenn, ma tahaks ikka seda tunnet rohkem, et olen täiega pingutanud ja higistanud trennis.

Kuid trennid milles meeldib mulle käia(Myfitnessi põhjal): Ntc trennid, Fit, Brazill butt lift, Zumba, Sh´bam, CrossTraining, Toning, MyFit abs, Kõht,selg tuhar,BodyPump. Leidub ka trenne, kus ma veel käinud pole: vee trennid, Naine ja ringtreening. Need on need, kuhu minna tahaks proovida. Käin ka teistes trennides vahepeal, mis pole lemmikud aga vahest mõnusad.

Toitumine. Nagu ma juba maininud olen varem siis isu on tagasi tulnud juba ammu. Seega toitumine on raskemaks läinud. Olen nüüd ühes projektis, mis sisaldab toitumisnõustamist 4 kuu jooksul. See on väga tore, sest äkki ma saan oma toitumise nüüd korda. Üks kohtumine on olnud ning sain häid soovitusi. Olen ka mõndasi kasutama hakanud. Puuviljade normi saan nüüd toitumisel täis, kuid raskem osa on köögiviljadega. Tatar on nüüd mu lemmik, seda lihtne valmistada ka. Varem arvasin, et keeruline, kuid eksisin. Ma üks päev jagasin ka instagramis oma päevasi toite aga ei hakka vist rohkem tegema. Peaks siis eraldi kasutaja tegema aga ei viitsi jännata sellega. Blogis saan ka jagada. Aga ma võin päev läbi tubli olla, kuid koju jõudes tabab mind magusa isu, tahaks šokolaadi või kommi. Ei suuda alati hakkama saada ja mõni komm tuleb ka ära süüa. Lisaks veel see, kui ma söön midagi tervislikku ära siis nii tunnikese pärast tahaks midagi magusat. Aga seda just siis kui kodus olla. Kui väljas olen siis ei teki selliseid isusi. Nüüd kaks päeva olen suutnud päris ilusti toituda. Täna tuli üks apsaks aga ma arvan, et just selle pärast ka kaal ei lange ja midagi ei muutu.

Toitumisnõustaja ka ütles, et need isud tekivad just seepärast, et ma söön liiga vähe. Ma olin sellest üllatunud. Mulle küll koguaeg tundub, et söön palju. Kuid nüüd püüan süüa nii, et õhtul poleks neid isusi peale tööd. Lisaks ka see, et süüa tööl ära viimane söögikord. Aga see kõik sõltub sellest, kui palju aega mul õhtul on.

Panin ka tähele, et ma suudan täitsa tubli olla aga mind jõutab ka see, et sõbranna ei pinguta, siis see ei pane ka mind pingutama toiduga. Seega loodan, et tal läheb tööl olukord paremaks ja saame koos tervislikult toituma hakkata. Üksi praegu ei suuda nii palju pingutada, kuigi olen püüdnud.

Mult küsiti, mis on mu lemmik toit. See oli raske küsimus, sest mul pole lemmik sööki. Mõtlesin midagi välja, kuid mõistan et see pole ka siiski mu lemmik. Ütlesin tookord, et toorasalat kanaga (tomat, kurk- hapukoorega, suitsutatud kanafilee). Ma pole siiani suutnud midagi välja mõelda, mis oleks lemmik. Nõrkus on jäätis aga õnneks see isu kadus kui suvi lõppes. Nüüd üksikud korrad olen söönud. Suvel ikka igapäevaselt aga see ei teinud mulle midagi. Kuid asjad mida ma ei söö absoluutselt: mais, maks ja ahjus tehtud porgand. Ma arvan et rohkem pole. Krevetid ja mereande pole söönud väga nende kohta arvamus puudub. Püüan vältida pirukate, pitsa, friikate jms söömist. Kohukesest olen suutnud loobuda, kuid vahest harva tööl tuleb, et tahaks proovida, pole ammu söönud. Pirukaid olen väga harva söönud siis kui emps ostab koju neid mis ahjus teha saab. Poe omasid õnneks ei isuta sööma, sest see kõhuvalu ei ole ununenud.

Nii hea oleks, kui tekiks iga asjaga selline halb kogemus, sest siis sa ei tahaks seda tagasi ja hoiaksid sellest eemale. Lapsena vahest sai jäätist saiaga söödud aga ükskord kui terviseprobleem tekkis siis ma oksendasin selle välja ning peale seda enam ei taha.

Sellised mõtted siis toitumisest ja tervislikust elust.

Päikest ja naeru igasse päeva!