Hei!
Nädalisi kokkuvõtteid pole teha jõudnud tükkaega, kuid see ei tähenda, et ma niisma kodus passiks. Absoluutselt mitte, ikka nii palju kui võimalik, ikka trenni tegema. Ma mõtlen, et kui ma käiks vähem tööl ja oleks rohkem aega siis ma käiks igapäev trennis. See annab mulle energiat ja lisaks sellele aitab ka ilusama minani jõuda.
Minu jaoks on koguaeg piinlikust tekkitanud kaalust rääkimine. See, et ma olen julgenud sellest siin sellest kirjutada on juba eneseületamine. Kuid kõik see on ära tasunud. Olen ennast suutnud käsile võtta ja nii mõnegi muutuse oma elus sisse viia.
Ma olen väga mitmeid kordi alustanud, kuid tulutult. Kooliajal püüdsin dieete ja muud sellist. Ei selline asi ei aita. Dieet on täielik enda piinamine, sest tihtilugu on dieedid äärmuslikud. Ma enam täpselt ei mäleta mida kõike proovinud olen aga mäletan, et oli päev, kus kaalusin end mitu korda päevas, et ega ma juurde pole võtnud. Ma olen ka vahest nalja viluks praegu kaalunud peale söömist ja muidugi kaal on suurem, kui sa oled söönud ja toit pole ära seedinud. Õige kaal on hommikul ja hea oleks arvestada ühte kindlat päeva, kus teed nädala kokkuvõtte kaalust. Näiteks mina kaalun iga laupäeva hommikul, mis läheb üld tabelisse. Kaalun igapäev end hommikul, kuid arvestan sellega, et kui olen õhtul toekamalt söönud on ka kaal pisut suurem.
Ma enam kunagi ei hakka mingeid dieete proovima, sest õige on süüa tervislikult ja normaalseid koguseid. Tervislikult söömine teeb kõhu täis ja sa ei pea nälga tundma. Dieedi ajal olin koguaeg näljane.
Trenni olen ma teinud vahelduva eduga 2011.aastast, kuid kõige tähtsam on ikkagi toitumine. Kui teed ainult trenni aga sööd krõpsu, komme, šokolaadi ja muud sellist jama siis ei muutu midagi. Ainult lihased on tugevamad, kuid liigesed kannatavad selle all, kui kaalu on liiga palju. Ega arstid räägi seda ainult väljanägemise pärast vaid selleks, et tervis oleks korras.
Alustasin eelmine aasta juulis uuesti kaalu langetud teekonda. Ma polnud siis oma tipp kaalus, kuid siiski kaalu oli üpriski palju ja palju ei jäänud puudu tippkaalust. Nagu ma kirjutanud olen oli siis mulle ajendiks treener. Kes ütles, et ma end kokkuvõtaks, sest keegi teine ei suuda seda kui vaid sina ise. Mäletan sõnu, et ta ütles, et septembris tule uuesti kehaanalüüsi tegema ja siis on näha kuidas ma edasi elada tahan. Et võibolla on kaal -5kg või hoopis +5kg, et see kõik on minu teha. Ja need sõnad panid mu tegutsema. Tegin palju jõutrenni ja lisaks jõusaali ja teisi rühmatrenne. Kuid kõige sagedamini käisin BodyPumpis. Söömist hakkasin ka vaatama ja piirama. Lubasin vahest ka jäätist, kuid kaloraas läks normi. Toitumist suutsin jälgida septembrini tublimini kuid siis tuli stressi juurde ja kaal jäi seisma sinna, kuhu suutsin alla võtta. Ehk siis ma võtsin alla 12kg, tippkaalust oleks see 17kg. Mai kuuks olin jällegi juurde võtnud paar kilo ehk siis 5kg. Vähe aega kooli ja töö kõrvalt see kõik mõjutab. Kuid alustasin uuesti.
See aasta algas kõik teistmoodi. Mul olid eesmärgid kirjutatud paberile juba mais mis suvel plaanis ära teha. Kuid plaani polnud välja mõelnud ning ei teadnud kuidas kõik toimuma hakkab. Igatahes maist ma juba vaikselt alustasin trenniga ja toitumisega. Tegin nii, et kõik mis suhu pistan peab enne pildile jääma. Nii on hea näha, mida, kui palju ma söönud olen ja seda ma teen siiani, harjumuseks saanud. Mai kuu oli minu jaoks ilusaim kuu, mis sest, et koolis oli raske sel ajal. Isiklikus elus toimusid muutused ning sellega kadus mul söögiisu. Juunis oli ka aeg kus ma ei söönud 3 päeva ja üldse sõin vähe. Vaikselt tulid tagasi ajaga normaalsed kogused. Kuid toit oli tervislik, mis ma sõin. Aegajalt kui olid kuumad ilmad sõin ka jäätist, kuid seda alati hommikul, sest õhtuti ma väga enam ei söönud. Toitumine on tervislik ja korras nüüdseks lõpuks. Nüüd augustis tuli stressi juurde ning tulid ka isud tagasi, ja mõtlesin, et oi kuidas igatsen aega kui isu polnud, lihtsalt polnud terve päev. Selle asemel jõin väga palju vett. Ei mäletagi millal ma nii korralikult vett tarbinud olen. Pean hakkama jälle jälgima, et jooksin korralikult vett, sest viimasel ajal on vee joomine vähenenud.
Trenni hakkasin tegema juba vaikselt rohkem mais, kuid intensiivseks läks see juunis. Ma leidsin enda jaoks jalutamise. Mitte niisama jalutamise vaid ikka korralik tempokas kõnd. Alguses olid vahemaad lühemad nii 5-6km hiljem kuni 9 km. Käisin 27 juuni viimast korda spordiklubis, sest ma tundsin, et tahan rohkem õues kõndida ehk treenida, kui kinnises ruumis. Armastan seda aga päevas, kus saan kõndima minna, sest see on aeg minule. Saan kõik mõtted selgeks mõelda ja saan õhtul rahulikult magama minna. Tänu kõndimisele sain ma raskustest üle. Ma kurb, et suvi läbi saab ja enam ei saa nii välja jalutama minna. Mulle ei sobi niiske õhk kõndimisel aga proovin, äkki siiski saan mingil määral jalutamas käia ka sügisel.
Mu süda kuulub kõndimisele ehk ka tulevikus jooksmisele. Joosta on mul raske, pulss läheb kõrgeks. Ma olen viimased korrad jooksnud enamus teest, ehk siis esimene kilomeeter kõndinud ja ülejäänud jooksnud v nö sörkinud. Aga ma kardan, et ma ei tohiks joosta, sest see võib mõjuda kehvasti mu põlvedele. Aga niisama kõndimine on igav, tahaks kiiremini liikuda. Ei teagi mida teha, võibolla joosta ja kõndida vaheldumisi. Peaks kellekilt targalt nõu küsima. Kuid jookmine on mu unistus. Et ma jõuan joosta 10 km normaasel tempol ja pulsil. Kuid areng on toimunud. Kui aasta alguses oli minu jaoks raske joosta 1minut. Seda siis küll spordiklubis, kuid siiski. Nüüd ma suudan joosta nii 6,5km järjest aga see on raske minu jaoks. Üldse spordiklubis jooksulindil joosta on kuidagi ebamugav, mõnusam ikka välisõhus. Viga mis ma alguses tegin, kui jooksma hakkasin oli see, et võtsin kohe jube kiire tempo aga see väsitab kohe ära. Teinekord olin targem ja hakkasin kohe jooksma tempoga, mis mulle sobis. Alguses energiat rohkem aga seda pole vaja kohe kõik ära anda. Ega ma mingit sprinti ei tee.
Kooliajal oli kehaline jube tund. Sest ma ei jõudnud joosta nii nagu oli vaja. Ma imestan kuidas ma üldse suutsin joosta siis. Mäletan cooperi testi koolis kus oli vaja 12min joosta, see oli ikka surm. Kuid nüüd suudaksin kindlasti seda paremini, kui siis. Praegu suudan joosta nii 45 minutit järjest.
Nüüd september käes ja tunnen, kuidas tunnen suvest puudust. See vihm teeb kurvaks natuke. Kuid olen nüüd spordiklubis tagasi. Laupäeval käisin Linnamäel BodyAttac 30+Myftabs30, eritund. Kardio osa lihtsam kui kõhulihased ja jõu harjutused. See tuleb sellest, et suvel pole jõutrenni teinud aga nüüd saab selle vea parandada. Ei tohi nüüd kardiot unarusse jätta vaid mõlemat teha. Valiol ka tuli uus proteiini jogurt välja. Vaarikamaitseline, hommikul proovisin ja see uus lemmik maitse. Lisaks sain ka veepudeli. Imeline algus spordiklubis. Lisaks veel see, et panin samad trennipüksid jalga mis koguaeg kandunud. Oh imet ma ei saa neid pükse enam kanda, sest suureks jäänud, ebamugav trenni teha, kui kumm pole piisavalt ümber. Tuleb teised püksid vaadata, äkki kodus leidub midagi. Pühapäeval käisin Mustamäel Zumbas. Kuna pole pikalt käinud siis oli natuke raske. Uued lood ja siis uued sammud, mis natuke rappa läksid aga higisena ja rõõmsana sai treeningsaalist lahkutud. Õhtu oli ahvatlevalt ilus, kui poleks pidanud kloogale minema siis oleks jalutama veel läinud.
Kaalust ma väga palju rääkinud pole aga mõningad numbrid toon ära. Tippkaalust on praeguseks hetkeks läinud 32 kg. Kaalust, mis oli mul eelmine aasta alustades on läinud 27,3 kg. Kuid see aasta arvestades kaalu mis oli mai alguses on läinud 20kg. Kõige rohkem võtsin ma alla juuni kuus 8,4kg. Normkaaluni on jäänud 26 kg. Ei tea millal ma selle alla saan aga vaikselt edasi, unistuste poole. Ma poleks iial arvanud, et julgen seda kuskile kirja panna.
Lisaks annab mulle motivatsiooni instagram. Jälgin seal palju tublisi inimesi, kes teevad trenni ja ega ma saa kehvem olla siis. Treenereid jälgin ka ja see kõik annab jõudu, kui pole viitsimist trenni minna. Õnneks seda viitsimatust pole veel ette tulnud. Pigem on nii, et pole aega minna olnud ja olen natuke kurb, et ise trenni teha ei saanud. Mul on inimese sõnad meeles, et kunagi ära premeeri end toiduga vaid millegi muuga. Tema premeerib end tataokatega ja nike toodetega. Need sõnad mul koguaeg meeles ja rakendan ka seda edaspidi neid ka endaga. Jagasin muutumis pilti instagrammis ka, ma nii pikalt mõtlesin, et kas ma ikka julgen seda üles panna. Kuid lõpuks siiski läks see üles. Olen palju häid sõnu saanud ning nüüd saan kindel olla, et see mida teen on ennast ära tasunud. Nüüd vaid edasi, ja mitte mingil juhul tagasi. Olen varem ka muutumis pilt jaganud teiega, seal juba oli natuke muutust näha aga sellel pildil on suurem muutus. Ma isegi jahmusin kui seda pilt nägin. Ausõna, mõtlesin kuidas ma selline olla sain, piinlik. Piinlik oli seda aasta tagust pilti üles panna. Mul pole pilti sellest, kus olin tippkaalus. Võibolla kuskil on aga head võrdluspilti pole.
Selline lugu siis. Loodan, et saan kunagi kirjutada, kus saan kirjutada oma edulugu. Lisan alla ka mõned pildid. Snapchat hea koht, hoiab ka vanu pilte alles.
Algab viimane aasta ülikoolis!
Ilusat sügiskuu algust!
Nädalisi kokkuvõtteid pole teha jõudnud tükkaega, kuid see ei tähenda, et ma niisma kodus passiks. Absoluutselt mitte, ikka nii palju kui võimalik, ikka trenni tegema. Ma mõtlen, et kui ma käiks vähem tööl ja oleks rohkem aega siis ma käiks igapäev trennis. See annab mulle energiat ja lisaks sellele aitab ka ilusama minani jõuda.
Minu jaoks on koguaeg piinlikust tekkitanud kaalust rääkimine. See, et ma olen julgenud sellest siin sellest kirjutada on juba eneseületamine. Kuid kõik see on ära tasunud. Olen ennast suutnud käsile võtta ja nii mõnegi muutuse oma elus sisse viia.
Ma olen väga mitmeid kordi alustanud, kuid tulutult. Kooliajal püüdsin dieete ja muud sellist. Ei selline asi ei aita. Dieet on täielik enda piinamine, sest tihtilugu on dieedid äärmuslikud. Ma enam täpselt ei mäleta mida kõike proovinud olen aga mäletan, et oli päev, kus kaalusin end mitu korda päevas, et ega ma juurde pole võtnud. Ma olen ka vahest nalja viluks praegu kaalunud peale söömist ja muidugi kaal on suurem, kui sa oled söönud ja toit pole ära seedinud. Õige kaal on hommikul ja hea oleks arvestada ühte kindlat päeva, kus teed nädala kokkuvõtte kaalust. Näiteks mina kaalun iga laupäeva hommikul, mis läheb üld tabelisse. Kaalun igapäev end hommikul, kuid arvestan sellega, et kui olen õhtul toekamalt söönud on ka kaal pisut suurem.
Ma enam kunagi ei hakka mingeid dieete proovima, sest õige on süüa tervislikult ja normaalseid koguseid. Tervislikult söömine teeb kõhu täis ja sa ei pea nälga tundma. Dieedi ajal olin koguaeg näljane.
Trenni olen ma teinud vahelduva eduga 2011.aastast, kuid kõige tähtsam on ikkagi toitumine. Kui teed ainult trenni aga sööd krõpsu, komme, šokolaadi ja muud sellist jama siis ei muutu midagi. Ainult lihased on tugevamad, kuid liigesed kannatavad selle all, kui kaalu on liiga palju. Ega arstid räägi seda ainult väljanägemise pärast vaid selleks, et tervis oleks korras.
Alustasin eelmine aasta juulis uuesti kaalu langetud teekonda. Ma polnud siis oma tipp kaalus, kuid siiski kaalu oli üpriski palju ja palju ei jäänud puudu tippkaalust. Nagu ma kirjutanud olen oli siis mulle ajendiks treener. Kes ütles, et ma end kokkuvõtaks, sest keegi teine ei suuda seda kui vaid sina ise. Mäletan sõnu, et ta ütles, et septembris tule uuesti kehaanalüüsi tegema ja siis on näha kuidas ma edasi elada tahan. Et võibolla on kaal -5kg või hoopis +5kg, et see kõik on minu teha. Ja need sõnad panid mu tegutsema. Tegin palju jõutrenni ja lisaks jõusaali ja teisi rühmatrenne. Kuid kõige sagedamini käisin BodyPumpis. Söömist hakkasin ka vaatama ja piirama. Lubasin vahest ka jäätist, kuid kaloraas läks normi. Toitumist suutsin jälgida septembrini tublimini kuid siis tuli stressi juurde ja kaal jäi seisma sinna, kuhu suutsin alla võtta. Ehk siis ma võtsin alla 12kg, tippkaalust oleks see 17kg. Mai kuuks olin jällegi juurde võtnud paar kilo ehk siis 5kg. Vähe aega kooli ja töö kõrvalt see kõik mõjutab. Kuid alustasin uuesti.
See aasta algas kõik teistmoodi. Mul olid eesmärgid kirjutatud paberile juba mais mis suvel plaanis ära teha. Kuid plaani polnud välja mõelnud ning ei teadnud kuidas kõik toimuma hakkab. Igatahes maist ma juba vaikselt alustasin trenniga ja toitumisega. Tegin nii, et kõik mis suhu pistan peab enne pildile jääma. Nii on hea näha, mida, kui palju ma söönud olen ja seda ma teen siiani, harjumuseks saanud. Mai kuu oli minu jaoks ilusaim kuu, mis sest, et koolis oli raske sel ajal. Isiklikus elus toimusid muutused ning sellega kadus mul söögiisu. Juunis oli ka aeg kus ma ei söönud 3 päeva ja üldse sõin vähe. Vaikselt tulid tagasi ajaga normaalsed kogused. Kuid toit oli tervislik, mis ma sõin. Aegajalt kui olid kuumad ilmad sõin ka jäätist, kuid seda alati hommikul, sest õhtuti ma väga enam ei söönud. Toitumine on tervislik ja korras nüüdseks lõpuks. Nüüd augustis tuli stressi juurde ning tulid ka isud tagasi, ja mõtlesin, et oi kuidas igatsen aega kui isu polnud, lihtsalt polnud terve päev. Selle asemel jõin väga palju vett. Ei mäletagi millal ma nii korralikult vett tarbinud olen. Pean hakkama jälle jälgima, et jooksin korralikult vett, sest viimasel ajal on vee joomine vähenenud.
Trenni hakkasin tegema juba vaikselt rohkem mais, kuid intensiivseks läks see juunis. Ma leidsin enda jaoks jalutamise. Mitte niisama jalutamise vaid ikka korralik tempokas kõnd. Alguses olid vahemaad lühemad nii 5-6km hiljem kuni 9 km. Käisin 27 juuni viimast korda spordiklubis, sest ma tundsin, et tahan rohkem õues kõndida ehk treenida, kui kinnises ruumis. Armastan seda aga päevas, kus saan kõndima minna, sest see on aeg minule. Saan kõik mõtted selgeks mõelda ja saan õhtul rahulikult magama minna. Tänu kõndimisele sain ma raskustest üle. Ma kurb, et suvi läbi saab ja enam ei saa nii välja jalutama minna. Mulle ei sobi niiske õhk kõndimisel aga proovin, äkki siiski saan mingil määral jalutamas käia ka sügisel.
Mu süda kuulub kõndimisele ehk ka tulevikus jooksmisele. Joosta on mul raske, pulss läheb kõrgeks. Ma olen viimased korrad jooksnud enamus teest, ehk siis esimene kilomeeter kõndinud ja ülejäänud jooksnud v nö sörkinud. Aga ma kardan, et ma ei tohiks joosta, sest see võib mõjuda kehvasti mu põlvedele. Aga niisama kõndimine on igav, tahaks kiiremini liikuda. Ei teagi mida teha, võibolla joosta ja kõndida vaheldumisi. Peaks kellekilt targalt nõu küsima. Kuid jookmine on mu unistus. Et ma jõuan joosta 10 km normaasel tempol ja pulsil. Kuid areng on toimunud. Kui aasta alguses oli minu jaoks raske joosta 1minut. Seda siis küll spordiklubis, kuid siiski. Nüüd ma suudan joosta nii 6,5km järjest aga see on raske minu jaoks. Üldse spordiklubis jooksulindil joosta on kuidagi ebamugav, mõnusam ikka välisõhus. Viga mis ma alguses tegin, kui jooksma hakkasin oli see, et võtsin kohe jube kiire tempo aga see väsitab kohe ära. Teinekord olin targem ja hakkasin kohe jooksma tempoga, mis mulle sobis. Alguses energiat rohkem aga seda pole vaja kohe kõik ära anda. Ega ma mingit sprinti ei tee.
Kooliajal oli kehaline jube tund. Sest ma ei jõudnud joosta nii nagu oli vaja. Ma imestan kuidas ma üldse suutsin joosta siis. Mäletan cooperi testi koolis kus oli vaja 12min joosta, see oli ikka surm. Kuid nüüd suudaksin kindlasti seda paremini, kui siis. Praegu suudan joosta nii 45 minutit järjest.
Nüüd september käes ja tunnen, kuidas tunnen suvest puudust. See vihm teeb kurvaks natuke. Kuid olen nüüd spordiklubis tagasi. Laupäeval käisin Linnamäel BodyAttac 30+Myftabs30, eritund. Kardio osa lihtsam kui kõhulihased ja jõu harjutused. See tuleb sellest, et suvel pole jõutrenni teinud aga nüüd saab selle vea parandada. Ei tohi nüüd kardiot unarusse jätta vaid mõlemat teha. Valiol ka tuli uus proteiini jogurt välja. Vaarikamaitseline, hommikul proovisin ja see uus lemmik maitse. Lisaks sain ka veepudeli. Imeline algus spordiklubis. Lisaks veel see, et panin samad trennipüksid jalga mis koguaeg kandunud. Oh imet ma ei saa neid pükse enam kanda, sest suureks jäänud, ebamugav trenni teha, kui kumm pole piisavalt ümber. Tuleb teised püksid vaadata, äkki kodus leidub midagi. Pühapäeval käisin Mustamäel Zumbas. Kuna pole pikalt käinud siis oli natuke raske. Uued lood ja siis uued sammud, mis natuke rappa läksid aga higisena ja rõõmsana sai treeningsaalist lahkutud. Õhtu oli ahvatlevalt ilus, kui poleks pidanud kloogale minema siis oleks jalutama veel läinud.
Kaalust ma väga palju rääkinud pole aga mõningad numbrid toon ära. Tippkaalust on praeguseks hetkeks läinud 32 kg. Kaalust, mis oli mul eelmine aasta alustades on läinud 27,3 kg. Kuid see aasta arvestades kaalu mis oli mai alguses on läinud 20kg. Kõige rohkem võtsin ma alla juuni kuus 8,4kg. Normkaaluni on jäänud 26 kg. Ei tea millal ma selle alla saan aga vaikselt edasi, unistuste poole. Ma poleks iial arvanud, et julgen seda kuskile kirja panna.
Lisaks annab mulle motivatsiooni instagram. Jälgin seal palju tublisi inimesi, kes teevad trenni ja ega ma saa kehvem olla siis. Treenereid jälgin ka ja see kõik annab jõudu, kui pole viitsimist trenni minna. Õnneks seda viitsimatust pole veel ette tulnud. Pigem on nii, et pole aega minna olnud ja olen natuke kurb, et ise trenni teha ei saanud. Mul on inimese sõnad meeles, et kunagi ära premeeri end toiduga vaid millegi muuga. Tema premeerib end tataokatega ja nike toodetega. Need sõnad mul koguaeg meeles ja rakendan ka seda edaspidi neid ka endaga. Jagasin muutumis pilti instagrammis ka, ma nii pikalt mõtlesin, et kas ma ikka julgen seda üles panna. Kuid lõpuks siiski läks see üles. Olen palju häid sõnu saanud ning nüüd saan kindel olla, et see mida teen on ennast ära tasunud. Nüüd vaid edasi, ja mitte mingil juhul tagasi. Olen varem ka muutumis pilt jaganud teiega, seal juba oli natuke muutust näha aga sellel pildil on suurem muutus. Ma isegi jahmusin kui seda pilt nägin. Ausõna, mõtlesin kuidas ma selline olla sain, piinlik. Piinlik oli seda aasta tagust pilti üles panna. Mul pole pilti sellest, kus olin tippkaalus. Võibolla kuskil on aga head võrdluspilti pole.
Selline lugu siis. Loodan, et saan kunagi kirjutada, kus saan kirjutada oma edulugu. Lisan alla ka mõned pildid. Snapchat hea koht, hoiab ka vanu pilte alles.
Algab viimane aasta ülikoolis!
Ilusat sügiskuu algust!
1.09.2018
16.05.2018
3.10.2017
Kommentaarid
Postita kommentaar