Hei!
Olen pikalt püüdnud midagi kirja saada. Koguaeg nii palju muud teha, viimane asi mida kasutan on arvuti. Siis vahest harva, kui arvuti siis püüan ikka kirjutada, kuid alati ei õnnestu. Kuid tänu sellele, et mul koguaeg nii palju teha on mul palju mõtteid ja asju mida kirja panna. Kirjutan kuidas mul siis vahepeal läinud on.
23-29.Juuli nädal
Esmaspäev
Kõndisin 0:51:30 4,90 km. Tundsin, et jäi natuke lühikeseks, aga ei oska võõras kohas arvestada kilomeetreid. Jalutasin Haaberstis. Peale hommikust töövahedust.
Teisipäev
Kõndisin 1:33:42 8,99 km. Mõnusalt pikk aga ainus miinus see, et ei viitsi veepudelit kaasa võtta ja nii pikka maa peale tekib vedeliku puudus. Muidu mõnus. Hommikune vahetus oli tööl oldud ning jube unekas oli aga ajasin end välja ja uni läinud. Jalutasin kodus lükati sillani ja sealt pirita terviseradadelt tavapärasele rajale ehk pirita tee.
Kolmapäev
Kõndisin 1:14:26 7,52 km. Mõnus distants, jällegi peale hommikust töövahetust. Välja minek aitab ainsana unest võitu saada, sest mul alati tekib kella kuue ja seitsme vahel uni. Jalutasin kodust maarjamäest alla ja siis pirita selverini ja pirita äärt.
Reede
Kõndisin 1:01:10 6,10 km. Hommikune jalutuskäik, sest täpselt tunnike oli vaba aega( auto diagnostikas olemis aeg). Jalutasin rocal mareni ja tagasi. Viimane kord kõndisin seal eelmine aasta SEB maratonil. Tol päeval polnud ka hiljem võimalust trenni teha, sest nädalalõpu veetsin Tartus.
Neljapäev olin õhtul tööl ja siis öösel ei hakanud jalutama minema. Jube tumedad pilved olid ka, hirmus natuke hämaras kõndida. Pühapäev tulin tagasi Tartust ja nii palju oli tegemist et ei jõudnud jalutama minna. Toitumise lasin ka natuke lõdvemaks, käisin mcis. Pole seal igaviku käinud, kuid kaaluga midagi hullu ei juhtunud. Kartsin, et nüüd on raudselt +5kg, kuid üllatus koju jõudes -1kg. Tahaks kindlasti kunagi teha postituse ka Tartus oldud nädalalõpust, sest see oli nii tore, sest sain oma armsakestega jälle kokku💓!
Nädal 30.Juuli-05.August
Trenni ma teha see nädal ei jõudnudki. Mul olid tööpäevad esmaspäevast kolmapäevani ja õhtu vahetused muidugi. Tahtsin jätta trenni vabadeks päevadeks, kuid kahjuks ei läinud niimoodi.
Kolmapäeval ärgates tundsin, et end veidralt, pea ringlus ja natuke kurk valutas. Läksin tööle. Tööl ikka oli pea ringlus kerge. Oli raske päev, pidin kõvasti tööd tegema ka. Silmad hakkasid ka lõpuks ekraanile vaatamisest valutama ja külm ka. Kurtsin ühele teenindajale, kui imelik mul olla on ja tema ütles, et mul palavik. Ma ise polnud sellepeale tulnudki, mõtlesin, et see kuumast, et pea ringi käib ja silmade valule tähelepanu ei pööranud. Kõige hullem oli see, et pea käis lihtsalt kohutavalt ringi, süüdistasin selles seda, et polnud aega süüa. Kuna peres nüüd ainult üks auto siis olen ilma autota tööl käinud. Ema tuli mulle järele siis peale tööd ja ütles, et mu otsa esine on kuum. Käisime siis prismas süüa ostmas, sest kodus süüa polnud ja arvatavasti ei jõua homme kuskile poodi ma minna. Kui ma lõpuks koju jõudsin siis kraadisin end. Oh imet sellist numbrit pole ammu näinud ehk siis 39.4. Päris julm, võtsin rohte täis end ja ainus teadmine mis mul oli, oli see, et ma pean pühapäevaks terveks saama. Mul vaja tööle minna. Olin nii pettunud, et vabad päevad rikutud. Neljapäev oli kõige kehvem olla ja palavik kestis. Reedel käisin arstil ja oli juba natuke parem, kerge palavik. Sain teada, et sain bakteri ning põletiku näit 59 ehk siis jube kõrge. Arvan, et sain ujumas käies, sest mul oli jalal lahtine haav ka, mis ma sain Tartus ronides. Avasin haiguslehe kuid helistasin tööle laupäev, et ma ikka tulen pühapäev. Täitsa ok oli olla tööl, tunda oli, et olin just haige olnud, natuke nõrk olla aga kui nii kõrge palavik siis see loomulik. Selline nädal siis.
Uus nädal nüüd ja juba olen olnud päris aktiivne. Ma tean, et ei tohiks kohe hakata pihta jälle aga ma ei saa teistmoodi. Aga enesetunde järgi teen. Täpsemalt kirjutan uues kokkuvõttes.
Kõndimist loen ma trenni alla, sest pulss korralik ja tempo ka. Kui tuleb sügis ja talv lähen tagasi spordiklubisse. Ma siiani pole suutnud veel minna lihtalt. Olen mõelnud küll aga ei taha jalutamist ära jätta aga mõlema jaoks ei jagu aega.
Toitumisest nii palju, et kuumade ilmadega olen endale hakanud lubama jäätist. See paha, ja tunnen süümekaid ikka aga püüan kcal hulka selle võrra piirata. Tunnen, et kui ma tööl siis mul kõht õhtuti alati tühi hullult. Kuid ma ei taha enam peale tööd süüa ehk siis 23-00 vahel. Ma püüan üle vaadata lõunasöögi ja õhtusöögi, mis ma tööle kaasa võtan, sest ma ei saa kcal kätte vist. Aga mul isu nüüd tagasi tulnud. Paar kuud mul seda polnud, sõin sest peab sööma. Vahel mõtlen, et see parem, kui isu pole, sest siis pole võimalust valesti süüa. Eks ma püüan vaikselt edasi.
Päikest! 🌞
Olen pikalt püüdnud midagi kirja saada. Koguaeg nii palju muud teha, viimane asi mida kasutan on arvuti. Siis vahest harva, kui arvuti siis püüan ikka kirjutada, kuid alati ei õnnestu. Kuid tänu sellele, et mul koguaeg nii palju teha on mul palju mõtteid ja asju mida kirja panna. Kirjutan kuidas mul siis vahepeal läinud on.
23-29.Juuli nädal
Esmaspäev
Kõndisin 0:51:30 4,90 km. Tundsin, et jäi natuke lühikeseks, aga ei oska võõras kohas arvestada kilomeetreid. Jalutasin Haaberstis. Peale hommikust töövahedust.
Teisipäev
Kõndisin 1:33:42 8,99 km. Mõnusalt pikk aga ainus miinus see, et ei viitsi veepudelit kaasa võtta ja nii pikka maa peale tekib vedeliku puudus. Muidu mõnus. Hommikune vahetus oli tööl oldud ning jube unekas oli aga ajasin end välja ja uni läinud. Jalutasin kodus lükati sillani ja sealt pirita terviseradadelt tavapärasele rajale ehk pirita tee.
Kolmapäev
Kõndisin 1:14:26 7,52 km. Mõnus distants, jällegi peale hommikust töövahetust. Välja minek aitab ainsana unest võitu saada, sest mul alati tekib kella kuue ja seitsme vahel uni. Jalutasin kodust maarjamäest alla ja siis pirita selverini ja pirita äärt.
Reede
Kõndisin 1:01:10 6,10 km. Hommikune jalutuskäik, sest täpselt tunnike oli vaba aega( auto diagnostikas olemis aeg). Jalutasin rocal mareni ja tagasi. Viimane kord kõndisin seal eelmine aasta SEB maratonil. Tol päeval polnud ka hiljem võimalust trenni teha, sest nädalalõpu veetsin Tartus.
Neljapäev olin õhtul tööl ja siis öösel ei hakanud jalutama minema. Jube tumedad pilved olid ka, hirmus natuke hämaras kõndida. Pühapäev tulin tagasi Tartust ja nii palju oli tegemist et ei jõudnud jalutama minna. Toitumise lasin ka natuke lõdvemaks, käisin mcis. Pole seal igaviku käinud, kuid kaaluga midagi hullu ei juhtunud. Kartsin, et nüüd on raudselt +5kg, kuid üllatus koju jõudes -1kg. Tahaks kindlasti kunagi teha postituse ka Tartus oldud nädalalõpust, sest see oli nii tore, sest sain oma armsakestega jälle kokku💓!
Nädal 30.Juuli-05.August
Trenni ma teha see nädal ei jõudnudki. Mul olid tööpäevad esmaspäevast kolmapäevani ja õhtu vahetused muidugi. Tahtsin jätta trenni vabadeks päevadeks, kuid kahjuks ei läinud niimoodi.
Kolmapäeval ärgates tundsin, et end veidralt, pea ringlus ja natuke kurk valutas. Läksin tööle. Tööl ikka oli pea ringlus kerge. Oli raske päev, pidin kõvasti tööd tegema ka. Silmad hakkasid ka lõpuks ekraanile vaatamisest valutama ja külm ka. Kurtsin ühele teenindajale, kui imelik mul olla on ja tema ütles, et mul palavik. Ma ise polnud sellepeale tulnudki, mõtlesin, et see kuumast, et pea ringi käib ja silmade valule tähelepanu ei pööranud. Kõige hullem oli see, et pea käis lihtsalt kohutavalt ringi, süüdistasin selles seda, et polnud aega süüa. Kuna peres nüüd ainult üks auto siis olen ilma autota tööl käinud. Ema tuli mulle järele siis peale tööd ja ütles, et mu otsa esine on kuum. Käisime siis prismas süüa ostmas, sest kodus süüa polnud ja arvatavasti ei jõua homme kuskile poodi ma minna. Kui ma lõpuks koju jõudsin siis kraadisin end. Oh imet sellist numbrit pole ammu näinud ehk siis 39.4. Päris julm, võtsin rohte täis end ja ainus teadmine mis mul oli, oli see, et ma pean pühapäevaks terveks saama. Mul vaja tööle minna. Olin nii pettunud, et vabad päevad rikutud. Neljapäev oli kõige kehvem olla ja palavik kestis. Reedel käisin arstil ja oli juba natuke parem, kerge palavik. Sain teada, et sain bakteri ning põletiku näit 59 ehk siis jube kõrge. Arvan, et sain ujumas käies, sest mul oli jalal lahtine haav ka, mis ma sain Tartus ronides. Avasin haiguslehe kuid helistasin tööle laupäev, et ma ikka tulen pühapäev. Täitsa ok oli olla tööl, tunda oli, et olin just haige olnud, natuke nõrk olla aga kui nii kõrge palavik siis see loomulik. Selline nädal siis.
Uus nädal nüüd ja juba olen olnud päris aktiivne. Ma tean, et ei tohiks kohe hakata pihta jälle aga ma ei saa teistmoodi. Aga enesetunde järgi teen. Täpsemalt kirjutan uues kokkuvõttes.
Kõndimist loen ma trenni alla, sest pulss korralik ja tempo ka. Kui tuleb sügis ja talv lähen tagasi spordiklubisse. Ma siiani pole suutnud veel minna lihtalt. Olen mõelnud küll aga ei taha jalutamist ära jätta aga mõlema jaoks ei jagu aega.
Toitumisest nii palju, et kuumade ilmadega olen endale hakanud lubama jäätist. See paha, ja tunnen süümekaid ikka aga püüan kcal hulka selle võrra piirata. Tunnen, et kui ma tööl siis mul kõht õhtuti alati tühi hullult. Kuid ma ei taha enam peale tööd süüa ehk siis 23-00 vahel. Ma püüan üle vaadata lõunasöögi ja õhtusöögi, mis ma tööle kaasa võtan, sest ma ei saa kcal kätte vist. Aga mul isu nüüd tagasi tulnud. Paar kuud mul seda polnud, sõin sest peab sööma. Vahel mõtlen, et see parem, kui isu pole, sest siis pole võimalust valesti süüa. Eks ma püüan vaikselt edasi.
Päikest! 🌞
Kauksi rannas
Üllatus 1.08
Viimane õhtu Tartus
Kommentaarid
Postita kommentaar