Mõtetel on suur jõud...

Hei!

Kirjutan natuke oma mõtetest.

Viimasel ajal olen hakanud postitama positiivseid asju, sest olen mõistnud, et kurb olla ei tasu mitte millegi pärast. Kui olin õnnelik, siis postitasin vähem, sest ei mõelnud sellele, et ükspäev võib see kõik läbi saada. Kuid nüüd kui olen kogenud seda kuidas ühe päevaga võid kõik kaotada, olen õppinud õnnelikku hetki rohkem hindama. Lisaks õpetas see seda, et kõik ilus ei püsi igavesti. Olen ikka vist liiga noor, et nii rumal olin kuid elu õpetab igapäev midagi uut. Usaldasin liialt palju, ei tea kas kunagi enam suudan kedagi täielikult usaldada, võibolla see tuleb ajaga tagasi. Tagantjärgi tarkus on alati kõige parem.

Ma loodan, et ükspäev tuleb õnn minu juurde tagasi. Kuid ei ma ei kahetse midagi oma elus, kõik mis on tulnud on tulnud mingi põhjusega. Ma olen ka varem rääkinud, et usun natuke maagilisi asju, kuid mitte hullumeelselt. Näiteks tähemärkidel on mingid iseloomujooned, mis paistavad ka inimesel välja. Isegi need, kes nendesse asjadesse ei usu, näen ma, et ühiseid iseloomu jooned on olemas. Kuigi iga inimene on omaette isiksus ja tähemärk ei pane kõike ise paika vaid lihtsalt sarnaseid jooni lööb välja. Näiteks sõnnide puhul on kindel joon mida on näha alati. Mul parimad sõbrannad sõnnid olnud kuigi öeldakse, et veevalajad ja sõnnid ei saa omavahel läbi. Alati ei pruugi see nii olla, kuid eks on erandeid.

Positiivsust süstis mulle sõbranna, kellel pole ka just kerge olnud, kuid ta suutis isegi mulle olla energiat edasi minekuks. Seda on raske uskuda, kuid positiivus loob positiivsust. Mitte keegi pole me pisaraid ära teeninud. Kuid vahest on hea end nii maandada. Muidugi kehtib ka see väljend, et pisarad ei too tagasi kedagi. Rõõmus tuleb olla, selle üle mis sul olemas on, mitte mida sul ei ole.

Olengi saanud oma ellu selle, et naeratan alati, isegi kui kõik pole super hästi. Kuid õnneliku ja naeratavat inimest on palju parem meel näha, kui morni ja kurba inimest. Mind panevad paljud asjad naerma seega usun, et olen päris tore ja rõõmus inimene. Ei ole päeva olemas, kus ma poleks naeratanud. Ma usun, et kõik sõbrannad arvavad, et ma olen positiivne ja rõõmus inimene. Eks ikka tuleb päevi ette, kus pole kõik päris hästi kuid neid päevi on vähe. Püüan näha igas asjas midagi positiivset. Näiteks kui oled midagi valesti teinud siis saad õpetunni, et järgmine kord paremini teha. Kõik eksivad ja see on inimlik, kuid sellest tuleks ka õppust võtta, mitte et asutud uuesti samasse ämbrisse.

Suvi on alanud ja see teeb kõiki rõõmsamaks. Mind rõõmustab see suvi väga, sest armastan jalutamist. Siis kui sajab vihma või talv siis see pole üldse see, mis praegu. Naudid päikese kiiri ja head muusikat ning kõik on olemas mida eluks vajad. Lisaks saad aega veeta omaette ja mõtiskleda omaette. Trenn on ka hea akude laadimis koht, kuid seal sa ei saa olla isendaga, sest pead kava jälgima ja treeneri liigutusi. Eelmine suvi käisin rohkem rühmatrennides kuid praegu tunnen, et nii palju kui võimalik tahaks värskes õhus ringi liikuda. Lisaks see väljas jalutamine hoiab selle ära, et hakkan enne magama minekut mõtlema mõtteid. Vanasti oli koguaeg see probleem, et uinuda ei saanud, sest mõtted ründasid. Mõtete jaoks on ka teine lahendus kirjuta need märkmikusse või loo arvutis kaust, kuhu need kirja panna. Mina teen ka seda vahest. Vanasti pidasin regulaarselt päevikut, kuid aega pole seda täita igapäev. Kuid kirjutan ikka vahest oma mõtetest ja unistustest. See kõik on nii vabastav ja mõnus tegevus. See on minu viis lõdvestuda ja mõtteid koguda.

Eile käisin trennis üle nädala aja. Polnud varem võimalust. Läksin Kõht, selg tuhar trenni. Mõnus lihas trenn, vaheldus kardiole. Lihased polegi väga valusad. See on tore. Täna on nii ilus ilm, et lähen jalutama, kuid veel ei tea kuhu. Sinna kus jalad viivad. Koguaeg sama teed on igav jalutada.

Mul on eesmärk iga päev 10 000 sammu täis saada. Eelmine nädal ei tulnud kõik päevad täis. Kolm päeva sain täis vaid. Kuid püüan ka tööpäevadel täis saada sammud. Püüan rohkem saali peal käia, alati leiab saali pealt kaupa mis vales kohas seega win win olukord. Muidugi, kui tena, et õhtul vihma ei saja siis lähen ka ilma autota tööle. Eile sain eesmärgi täidetud seega algus olemas.

Toitumisest nii palju, et olen hakkanud vaikselt sööma. Kuigi peas kiiks, et ei ma ei tohi kõike ära süüa seda liiga palju ja see signaal jõuab ka kõhtu ja tekibki plokk peale. Kuid nüüd püüan süüa vajaliku kcal normi täis. Kuid magusast hoian eemale. Täna oli koolituse lõpp ja tort siis võtsin tüki, sest pole ammu magusat söönud. Kuid see oli jube magus ja tahtsin osa alles jätta aga nõme oleks teiste nina all sööki ära visata. Jõin vett peale, et magusast lahti saada. Imelik, kuidas maitsemeel võib muutuda kuuga.

Sain oma mõtted kirja panna. Vabandan, kui natuke segaselt kirjutasin, kuid paremini ei tulnud välja hetkel. Loodan, et leian rohkem aega bogimisele, sest nüüd mul on aega natuke rohkem.

Nautige õnne ja päikest!🌞