Natukene teistmoodi postitus

Hei!

Tuleb natuke teistsugusem kui varem...

Eile oli mul vaba päev ja sain trenni minna millal endal soov tekkis. Olin mitme variandi vahel. Esimene valik oli mustamäe Strong by Zumba trenn ja MyBeat. Teine valik oli Linnamäel ja Cross treening. Lõpuks valisin mustamäe ja läksin proovin strong by zumba ära. Oli mõnus trenn just rohkem lihastele mõeldud koos mõningate hüpetega. Aga hea vaheldus tavalisele zumbale. Treener tuli veel trenni lõpus küsima, et kuidas oli. Nii tore, ma tavaliselt käin tavalises tema Zumba trennis, sest mulle meeldib tema kava kõige rohkem. Olen veel kahe teise treeneri zumbas käinud aga need pole need. Ning see treener alati näitab alternatiive kuidas oleks kergem ja raskem. Kindlasti teised treenerid teevad ka seda aga see silma jäänud ja see on väga hea, et on valiku võimalus ja kuidas endal jõudu. Aga ühesõnaga jäin väga rahule. Hea üllatus oli ka see, et mul on lihased olemas ikka, kuigi ma pole ammu käinud otseselt kuskil jõutrennis nagu Toning või BodyPump. MyFitabs käin vahest seal saab kerelihastele. Ma oleks täna läinud BodyPumpi kuid liiga õhtusse oleks päev läinud kuigi mu lemmik treeneriga hakkas peale Beati Pumpi tund. Aga endale ei saa ka liiga teha. MyBeat hakkas kohe peale zumbat ning see oli ka täitsa tore. Olen varem käinud selles trennis aga see oli päris ammu. Selles trennis on tähtis, et selg oleks sirge kükkide ja löökide ajal. See kord suutsin vist isegi hoida selga sirge, sest pole valus nagu eelmine kord. Tummipulkadega on see trenn ja nii äge minu meelst. Ma käisin eelmine kord selles trennis kristiine klubis ja seal pole nii vägevat valgustust aga see annab juurde, milline on valgustus. Praegu kristiine stuudio 2 remondis äkki seal tuleb ka uus valgustus, siis hakkaks seal uuesti äkki rohkem käima. Praegu meeldib kõige rohkem mustamäe klubi.

Trennist sõites koju jälle häiris mind see, kuidas liikluses autod kihutavad. Ehk siis sõitsin järvevana teelt koju ja taga sõitis auto sabas, et kiiremini ikka sõidaksin. Sõitsin siis 70-ga, tahtmatult hakkad ka siis kiiremini sõitma kui nii surutakse. Olgu seda juhtub igal pool, et teised autod panevad kiiremini sõitma aga suur rekka sõitis 70 alas nii 90ga ja veel tegi mööda sõite. See häiris tohutult, tee on niigi lumine ja ega ma ei imesta, nii need õnnetused juhtuvad. Sellise seigaga tuli ka meelde olukord, kus politsei mind kinni pidas siis kui veel emaga õppesõitu tegin nii öelda. Siis öeldi ka, et sõitsin punase tulega ja suure hooga ristmikule. Kuid tegelikult tuli peale mind veel üks auto aga see auto sõitis nii kiiresti, et oli juba läinud ja siis võttis mind kinni. Olin sel hetkel väga ehmunud ja arvasin, et mina sõitisin, kuid tagant järele emaga kodus mõeldes meenus, et teine auto oli ka. Kuid kohapeal trahvi ei tehtud lasti minema aga neil poleks olnud lõppkokkuvõttes tõendeid ka, et meie auto oli see. Mul siiani see juhtum meeles.

Kodus hakkasin vaatama Fb oma pilte. Pildid on head mälestuste meenutamiseks. Kahjuks see kõik tegi natuke kurvaks, sest nii palju on muutunud aastaga. Mulle nii meeldib pildistada, sest nii hea on näha mis muutunud on vahepeal. Kuid nüüd pole väga nii väljas käinud jalutamas ja pildistamas, sest üksi ei viitsi. Peaksin vist mingi aeg kellegi endaga jalutama kutsuma, hea hingata värsket õhku ja lobiseda. Tahaks käia jägala joal, sest pole kunagi seal käinud kuigi see pole Tallinnast ju nii kaugel. Iga kord kui kooli sõidan, mõtlen jägala sildi juures, et peaks ükskord minema juga vaatama.

Mul on pikalt olnud plaan, et koguda kaamera jaoks raha. Selliseid väikeseid kaameraid olen endale ostnud kuid tahaks ikka paremat. See soov oli juba siis kui ma käisin koolis ja tööl ei käinud. Ema siis ostis mulle või mina kogutud rahaga ostsin, täpselt ei mäleta. Aga kaameraid mul ikka on aga sellist head kvaliteet kaamerat tahaks. Eks tulevikus ehk saan endale ükspäev. Praegu nii palju teisi asju kuhu raha läheb. Kuid selline väike unistus on mul siis. Tänu sellele ostsin ka endale parema kaameraga telefoni, et siis saab telefonigagi parema kvaliteediga pilte teha. Ma isegi ei tea kas seebikarp teeb paremat pilti kui telefon. Pole ammu pildistanud fotokaga, ei viitsi ju kaasas tassida koguaeg kui telefon olemas. Vanasti oli fotokas ka kaasas, kui telefon tegi jubedaid pilte.

See nädal on nüüd kaks trenni tehtud, nüüd lähen laupäeval enne tööd trenni. Kui tööd oleks vähem siis usun, et käiksin rohkem trennis. Kui käisin hommikuti vahepeal tööl siis alati ei jõudnud peale tööd trenni teha, sest kui on raske päev ja öö tunnid lühikesed ja kõht ka tühi siis pole enam küll jõudu trenni minna. Kui ma magan normaalselt ja söön tööl siis ma jõuan ka trenni minna, pole küsimustki. Kuid tühja kõhuga on raske trenni minna eriti õhtu poole, sest siis pole energiat ja vahetult enne trenni ma süüa ka ei taha, sest see segab trenni. Kuid saan hakkama. Töö on vahetusrikkam ja pole üheluine see juba mängib suurt rolli minu jaoks.

Selline saigi minu seekordne blogi, kirjutasin kõik ära südamelt. Natuke pikk tuli aga parem kui mitte midagi, panen alla mõningaid pilte ka, mis leidsin. Järgmise korrani!

Päikest! 🌞