Miks hakkasin blogi pidama...

Hei

Kirjutan sellest miks hakkasin blogi pidama ja just oma elustiilile pühendatult. 

Kindlat põhjust polnudki. Varem polnud mul julgust rääkida endast niipalju. Mul polnud ka sellist pealehakkamist, et hakkata kirjutama sellest, kui aktiivne ma olen ja oma kaalu probleemist. Kuna varem ma tegelesin ka sellega aga väiksemal määral siis see ei toonud ka tulemusi. Kuid praegu olen saavutanud nii mõndagi. Poolmaratoni läbimine ja aktiivselt trennis käimine. Kui ma oleks ilma treenimata läinud 21,1 km läbima, poleks ma seda kohe kindlasti lõpuni teinud. Ma püüdsin käia trennis kuid gümnaasiumis siis kui sain 17, hakkasin ma vahepeal käima kahe koha peal tööl ja sinna ei mahtunud trennis käimine. Kui mul jäi ainult kool ja töö, ka siis ma ei suutnud end nii palju kokku võtta, et trenni minna. Võibolla oli ka asi selles, et trenni sõitmine võttis ühistranspordiga tund sinna ja tund tagasi. Mis olnud see olnud. Süüa ma ka ei suutnud, tol hetkel korralikult. Sõin seda, mida külmkapis oli ja mida sai kiiresti valmistada.

Nüüd suvel käisin treeneri juures ja tema pani mul see kord mõistuse pähe. Olin käinud korduvalt ka tema juures varem, kuid polnud mõjunud. Nüüd olen vanem ja targem võibolla. Trennis hakkasin käima 2011 aasta juulist, sellest ajast saati mul olnud trenni koht olemas, kuid pole seal korralikult koguaeg käinud. Igatahes, kui ma käisin Gea juures, sai selgeks et ma ei taha enam nii elada. Hakkasin käima nädalas min 3 korda trennis. Siis mingi aeg julgesin hakkata ka sellest kirjutama, sest ma suutsin ükskord oma elus oma kaalu langetada trenniga. Muidugi ka korralikult trennis käima hakkata. Tundsin kohe, kuidas ma muutun tugevamaks, jõuan rohkem ja tuju on parem.

Praegu on mul kaal seisab. Võibolla ka seetõttu, et olen haige ja trenni teha ei saa. Kui terveks saan, tahan kohe jätkata trenniga. Tunnen nii puudust. Mõtlen, et seegi hea, et kaal seisab, kuna hullem variant oleks see, kui see tõuseks. Kahjuks kaal ei lange kiirelt. Räägitakse mis kiirelt läinud see kiiralt tagasi, seega minu kaalu languse puhul loodan, et see ei tule enam kunagi tagasi.

Arst ütles mulle, et see suur samm, et nüüd kirjutan blogi. Kuna nüüd see nagu disiplineerib, kuna ma ei taha, et keegi näeks et annan alla. Annab ka motivatsiooni edasi võitlemiseks.

Kaalu probleemid hakkasid mul siis, kui kolisin Saaremaalt Tallinnasse. See oli siis kui tulin neljandasse klassi aasta oli siis 2007, Ohoh 10.aastat nüüd järjest Tallinnas elanud. Igatahes ma kolisin isa juurest ema juurde. Peale seda hakkas mul kaal kasvama. Võibolla elu muutusest, vähem liikumist ja teistmoodi söömine. Ema käis kahe koha peal tööl ja tal ei olnud aega koguaeg vaadata mida ma söin. Nii need kehvad toitumis harjumused tulid.

Nüüd olen kõik ära rääkinud, oma kaaluteemal. Ainult koolikiusamisest ma rääkida ei taha. See aeg on möödas. Lapsed võivad päris julmad olla aga õnneks mina sain sellega hakkama, sest mul oli paar head sõbrannat olemas. Kuigi kooli vahetusel oli raske leida uued kellega suhtlema hakkata. Suhtlesin alguses valede inimestega. Hiljem sain aru alles sellest.


Päris pikaks läks. Loodan, et väga segaselt pole kirjutatud, lihtsalt panin oma mõtted siia kirja.

Kui koolikiusamist märkate siis minge ikka vahele, et keegi ei jääks oma murega üksi.

Päikest! 🌞

Kommentaarid